Tere

 

Mina olen Helmut. Olen 87 aastane, eluaegne pärnakas ja viimased paar aastat elanud Tammiste Hooldekodus. Mul oli oma maja ja aed ja puha, aga ah, ei ma viitsinud seal enam jännata. Ütsin lastele, et mina olen oma töö teinud, nüüd on teie kord!

Mõtsin, et elu on olnud raske- sõjas sõditud, tööd tehtud, nainegi maetud, et võiks nüüd kohe põhjalikult puhata kah. Ja ega kodus nad ju ei lase, ajavad sind oma muretsemisega vahel täitsa närvi. Nii ühel päeval ütsingi lastele, et nüüd on kõik, nüüd lähen vanadekottu – ilmale aitasin, üles kasvatasin, hariduse andsin, nüüd on kõik, jätke mind rahule ja laske mul nüüd oma elu kah natuke elada.

Ja teate, tegin ikka kurradi õieti – siin on seltsilisi, kellega koos oma aega meenutada, toit laual ja linad puhtad, saab kaaslastega kabet mängida, reisida, internetis surfida, pidu puhul õlutki juua – ühesõnaga võtta sellelt elult veel, mis võtta annab.

Helmut